{"id":9534,"date":"2011-07-22T07:09:23","date_gmt":"2011-07-22T06:09:23","guid":{"rendered":"http:\/\/fjala.shkoder.net\/?p=9534"},"modified":"2011-07-22T07:09:23","modified_gmt":"2011-07-22T06:09:23","slug":"paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/","title":{"rendered":"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" class=\"alignright size-thumbnail wp-image-7236\" title=\"Xhedik Ahmet Pasha masak\u00ebr n\u00eb Otranto\" src=\"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" \/><em>N\u00eb vitin 1840, ushtrit\u00eb turke t\u00eb komanduara nga renegati shqiptar nga Vlora, veziri i madh Xhedik Ahmet Pasha, kaluan detin Adriatik dhe zbarkuan n\u00eb Otranto t\u00eb Italis\u00eb, ku masakruan popullsin\u00eb vendase.<\/em><\/p>\n<p>Lexova shkrimin \u201cPolitika rumune si \u201calter ego\u201d e politik\u00ebs anti-shqiptare serbe\u201d. Simbas mendimit tim n\u00eb k\u00ebt\u00eb shkrim qendrimi i Rumanis\u00eb ndaj shqiptar\u00ebve, ve\u00e7an\u00ebrisht ndaj Kosov\u00ebs, analizohet n\u00eb m\u00ebnyr\u00eb t\u00eb njian\u00ebshme n\u00ebn kandv\u00ebshtrimin Per\u00ebndimor, por nuk shqyrtohen shqet\u00ebsimet e vendeve ballkanike dhe arsyet e \u201c\u2026qendrimit zyrtar t\u00eb Rumanis\u00eb ndaj shqiptar\u00ebve dhe pavar\u00ebsis\u00eb s\u00eb Kosov\u00ebs, q\u00eb n\u00eb thelb \u00ebsht\u00eb n\u00eb kund\u00ebrshtim me vendet kryesore t\u00eb P\u00ebrendimit\u2026\u201d. K\u00ebto arsye nuk mund t\u00eb kuptohen pa pas\u00eb parasysh\u00eb historin\u00eb e Ballkanit.<\/p>\n<p>Nji nga ngjarjet historike, q\u00eb ka lan\u00eb deri n\u00eb dit\u00ebt e sotme gjurm\u00eb dhe plag\u00eb shum\u00eb t\u00eb thella n\u00eb situat\u00ebn e Ballkanit, asht pa dyshim pushtimi pes\u00ebshekullor i mongol\u00ebve turq-osman, t\u00eb cil\u00ebt, mbasi kaluen n\u00ebp\u00ebr Arabi, u dynden n\u00eb Ballkan, tue imponue me dhun\u00ebn e shpat\u00ebs mentalitetin arab. Vet\u00ebm kur turqit osman\u00eb me 11 shtator t\u00eb vitit 1683 rrethuen Vjen\u00ebn, vet\u00ebm at\u00ebher\u00eb P\u00ebrendimi u zgjue nga gjumi dhe i mblodhi t\u00eb gjitha forcat e veta p\u00ebr zmbrapsjen e turq\u00ebve nga Vjena e tyne.<\/p>\n<p>Por am\u00e0 Europa nuk u bashkue krah p\u00ebr krah me popujt europian\u00eb t\u00eb Ballkanit p\u00ebr t\u00eb vazhdue luft\u00ebn ma tej deri n\u00eb \u00e7lirimin e plot\u00eb t\u00eb popujve t\u00eb Sllovenis\u00eb, t\u00eb Kroacis\u00eb, t\u00eb Bosnje-Hercegovin\u00ebs, t\u00eb Malit t\u00eb Zi, t\u00eb Shqipnis\u00eb, t\u00eb Greqis\u00eb, t\u00eb Maqedonis\u00eb, t\u00eb Serbis\u00eb, t\u00eb Rumanis\u00eb, t\u00eb Bullgaris\u00eb dhe krahinave t\u00eb tjera t\u00eb Ballkanit. Barra e madhe e rezistenc\u00ebs ndaj pushtuesit aziatik turk r\u00e0 k\u00ebshtu krejt\u00ebsisht mbi t\u00eb gjith\u00eb popujt sllav\u00eb t\u00eb Ballkanit t\u00eb mb\u00ebshtetun nga Rusia, mbi popullin grek, si dhe mbi popullin e vog\u00ebl shqiptar.<\/p>\n<p>Shqiptar\u00ebt jan\u00eb nji popull n\u00eb vedi dhe nuk kan asnji lidhje me sllav\u00ebt dhe me grek\u00ebt. Tue p\u00ebrfitue nga kjo situat\u00eb e veshtir\u00eb vetmije t\u00eb tyne, turqit mujten ta dhunonin, ta masakronin dhe ta deformonin popullin e vog\u00ebl shqiptar n\u00eb krahasim me qenjen e tij paraprake t\u00eb koh\u00ebs s\u00eb Heroit Kombtar Gjergj Kastriotit. Gjat\u00eb pushtimit pes\u00ebshekullor, q\u00eb nga pushtimi definitiv n\u00eb vitin 1479, turqit soll\u00ebn n\u00eb trojet shqiptare shum\u00eb kolon\u00eb (muhaxhir\u00eb) turq e t\u00eb tjer\u00eb nga vendet afro-aziatike, tue i perz\u00ec k\u00ebto me gjakun e vendasve shqiptar\u00eb (lex\u00f2 \u201cHamdi Bushati: Familjet shkodrane me prejardhje t\u00eb huej\u201d).<\/p>\n<p>Shum\u00eb kren\u00eb shqiptar\u00eb per t\u00eb ruejt privilegjet e veta ekonomike dhe komanduese u njisuen qysh n\u00eb fillim n\u00eb mentalitet dhe n\u00eb bot\u00ebkuptim me pushtuesin e mbrapambetun aziatik turk dhe mjerisht u ban\u00eb \u201cnji\u201d me pushtuesin turk tue u ba renegat\u00eb ose si\u00e7 quhen sot Kuisling\u00eb, bashk\u00ebpuntor\u00eb t\u00eb pushtuesit (shih studimin \u201cProf. Georg Stadtm\u00fcller: Islamizimi tek shqiptar\u00ebt\u201d).<\/p>\n<p>Shum\u00eb nga k\u00ebta renegat\u00eb shqiptar\u00eb q\u00eb n\u00eb fillim u ban\u00eb pashallar\u00eb, vezir\u00eb dhe komandant\u00eb t\u00eb ushtris\u00eb turke pushtuese ndaj vendeve t\u00eb tjera. K\u00ebshtu n\u00eb vitin 1480 ushtrit\u00eb turke t\u00eb komandueme nga renegati shqiptar nga Vlona veziri i madh Xhedik Ahmet Pasha, kaluen me flot\u00ebn e vet detin Adriatik dhe zbarkuen n\u00eb qytetin Otranto t\u00eb Italis\u00eb ku masakruen popullsin\u00eb vendase (lex\u00f2 \u201cMasakra e turq-osman\u00ebve n\u00eb Otranto n\u00eb vitin 1480\u201d).<\/p>\n<p>Gjat\u00eb pes\u00eb shekujve t\u00eb pushtimit turk renegat\u00ebt shqiptar\u00eb, pashallar\u00eb, vezir\u00eb dhe komandant\u00eb t\u00eb ushtris\u00eb turke, ban\u00eb masakra kudo q\u00eb ushtria turke luftonte n\u00eb Ballkan dhe jasht\u00eb tij. Kjo asht arsyeja e v\u00ebrtet\u00eb, q\u00eb kur Perandoria Osmane u dob\u00ebsue dhe p\u00ebr pasoj\u00eb u dob\u00ebsue edhe forca e krenve renegat\u00eb shqiptar\u00eb aleat\u00eb t\u00eb Turqis\u00eb, popujt e Ballkanit, gjat\u00eb luft\u00ebs kund\u00ebr Perandoris\u00eb turke p\u00ebr \u00e7lirimin e vendeve t\u00eb tyne nga robnia, ban\u00eb masakra kund\u00ebr shqiptar\u00ebve. Asht njilloj sikur t\u00eb vijn\u00eb disa kusar\u00eb n\u00eb lagjen tuej, t\u00eb dhunojn\u00eb t\u00eb gjitha sht\u00ebpit\u00eb e lagjes, dhe nji nga sht\u00ebpit\u00eb e dhunueme t\u00eb bashk\u00ebpunoj\u00eb me dhunusit e saj p\u00ebr t\u00eb dhunue sht\u00ebpit\u00eb e kojshive.<\/p>\n<p>Pikrisht k\u00ebto renegat\u00eb shqiptar\u00eb, q\u00eb g\u00ebzojshin pozita komanduese n\u00eb kohen e pushtuesit turk, s\u00eb bashku me pas\u00ebardh\u00ebsit e muhaxhir\u00ebve, kund\u00ebrshtuen n\u00eb vitin 1912 shpalljen e pavar\u00ebsis\u00eb s\u00eb popullit shqiptar nga Turqia dhe n\u00eb vazhdim. K\u00ebto mbeturina renagate dhe muhaxhire antishqiptare, sidomos n\u00eb Kosov\u00eb, u ban\u00eb vegla qorre t\u00eb nazizmit gjerman gjat\u00eb luft\u00ebs s\u00eb dyt\u00eb bot\u00ebnore.<\/p>\n<p>Organizimin e tyne n\u00eb Kosov\u00eb si dhe n\u00eb Bosnje e bani ish kapiteni i ushtris\u00eb turke n\u00eb luften par\u00eb botnore, bashk\u00ebpun\u00ebtori i ngusht\u00eb i Hitlerit me zyr\u00eb n\u00eb Ministrin\u00eb e Mbrend\u00ebshme naziste n\u00eb Berlin, kryemyftiu palestinez Haxhi Amin al-Hysjen, i cili krijoi divizionin fam\u00ebkeq SS kosovar \u201cSkanderbeu\u201d, si dhe divizionin SS boshnjak \u201cHanxhari\u201d. Nji mb\u00ebshtetje t\u00eb madhe kryemyftiu palestinez Haxhi Amin al-Hysejn e gjeti tek kleri musliman kosovar dhe boshnjak (shih \u201cHitler\u2019s Mufti\u201d).<\/p>\n<p>Ja se si shprehen tre intelektual\u00eb patriot\u00eb shqiptar\u00eb n\u00eb lidhje me pasojat e pushtimit turk:<\/p>\n<p>1- Faik bej Konica: \u201cE thash\u00eb edhe tjat\u00ebr her\u00eb: p\u00ebr mua, fara m\u00eb e ndyr\u00eb e Shqiperis\u00eb jan\u00eb muhaxhir\u00ebt\u201d.\u2026 Ata \u201cEdhe buk\u00ebn ton\u00eb han\u00eb, edhe na l\u00ebshojn\u00eb\u2026. balt\u00ebn e tyre p\u00ebrmbi m\u00ebsall\u00eb! T\u00eb kishin pak\u00eb ment Shqip\u00ebtar\u00ebt, nuk\u00eb k\u00ebmbejn\u00eb as nj\u00eb fjal\u00eb me k\u00ebta zgjeb\u00ebt. T\u00eb mos ish kombi shqip\u00ebtar\u00eb nj\u00eb komb i posht\u00ebr e i ndyr\u00eb, i d\u00ebrgojin muhaxhir\u00ebt n\u2019Anadoll, me nj\u00eb shkelm prapa!\u201d<\/p>\n<p>2- Mit\u2019hat b\u00e8j Frash\u00ebri: \u201cE urrejtur qoft\u00eb p\u00ebr jet\u00eb ajo administrat\u00eb, e mall\u00ebkuar\u00eb qoft\u00eb ajo or\u00eb q\u00eb solli k\u00ebmb\u00ebn e Asiatikut n\u00eb Shqip\u00ebri, q\u00eb na b\u00ebri t\u00eb rrim\u00eb pes\u00eb shekuj m\u00eb pas nga shok\u00ebt. Pes\u00eb shekuj shkuan mbi neve si nj\u00eb hije e zez\u00eb, nj\u00eb gur i r\u00ebnd\u00eb mbi m\u00ebndjen dhe vet\u00ebdij\u00ebn ton\u00eb, nj\u00eb koh\u00eb err\u00ebsire q\u00eb ment ndryshoi n\u00eb \u00e7\u2019do ndjenj\u00eb njer\u00ebzije, \u00e7\u2019do cil\u00ebsi njeriu t\u00eb ndersh\u00ebm.\u201d<\/p>\n<p>3- Profesor Sami Repishti: \u201c\u2026 Mbas vdekjes s\u00eb Skenderbeut traktati i 1479-s n\u00eb mes Venedikut dhe Sulltanit njohu pushtimin otoman t\u00eb Shqipris\u00eb. Dritarja e Bot\u00ebs Per\u00ebndimore iu mbyll Shqipris\u00eb pik\u00ebrisht n\u00eb nji koh\u00eb kur era frym\u00ebdhanse e Renaissances (Rilindjes europiane) dhe idete fisnike t\u00eb Humanizmit po krijojshin nji Europ\u00eb t\u00eb R\u00e8 me nji etje garantuese (jasht\u00ebzakonisht e madhe) per njohuni t\u00eb reja, p\u00ebr hapsina dhe nji bot\u00eb t\u00eb r\u00e8 me nji zhvillim t\u00eb lir\u00eb, t\u00eb pakufizueme t\u00eb shpirtit k\u00ebrkues e thell\u00ebsisht njerzor.<\/p>\n<p>Pamvarsisht nga faktori fetar \u2013 q\u00eb mbetet gjithher\u00eb nji \u00e7eshtje krejt\u00ebsisht intime per \u00e7do ndergjegje personale \u2013 okupacioni otoman ka nxjerr\u00eb Shqiperin\u00eb nga historia e kontinentit europian dhe e ka denuar at\u00e8 t\u00eb jet\u00eb nji krahin\u00eb e harrueme mbrenda nji perandorie t\u00eb mbyllun, me kultur\u00eb t\u00eb kundert nga ajo e Europ\u00ebs, q\u00eb po rilindte n\u00eb Per\u00ebndim\u2026.\u201c.<\/p>\n<p>Sot popujt e Ballkanit nuk mund t\u00eb lejojn\u00eb t\u00eb p\u00ebrs\u00ebrit\u00ebn t\u00eb nj\u00ebjtat histori. Nuk mund t\u00eb lejojn\u00eb q\u00eb p\u00ebr nji grusht shqipfol\u00ebsish renegato-muhaxhirsh filoturq, filoaziatik\u00eb, islamterrorista n\u00eb Shqipni dhe Kosov\u00eb, t\u00eb rrezikojn\u00eb sigurin\u00eb e tyne. K\u00ebto elementa antishqiptar\u00eb, antiballkanik\u00eb, t\u00eb mbeshtetun edhe nga disa drejtues t\u00eb klerit musliman sidomos n\u00eb Kosov\u00eb, edhe sot me paftyrsin\u00eb ma t\u00eb madhe bajn\u00eb publikisht thirrje evokuese t\u00eb koh\u00ebs s\u00eb perandoris\u00eb osmane dhe festojn\u00eb 600 e sa vjetorin e krijimit t\u00eb perandoris\u00eb turke dhe t\u00eb sulltanit Mehmet Fetihut-Pushtuesit.<\/p>\n<p>Prej gjiut t\u00eb Kosov\u00ebs kan\u00eb dal\u00eb sa e sa t\u00eb rij,t\u00eb cil\u00ebt kan\u00eb krye akte terroriste edhe kund\u00ebr vet\u00eb ushtris\u00eb amerikan\u00eb, e cila i \u00e7liroi nga kthetrat gjakatare t\u00eb kriminelit serb Slobodan Millosheviq. K\u00ebto akte terroriste t\u00eb disa t\u00eb rijve kosovar\u00eb nuk i preokupojn\u00eb aq fort amerikan\u00ebt,sepse k\u00ebto islam-terrorist\u00eb nuk arrijn\u00eb ta c\u00ebnojn\u00eb sigurin\u00eb e tyne.<\/p>\n<p>Kur mbas 318 vjet\u00ebve t\u00eb rrethimit te Vjenes, po me 11 shtator, por t\u00eb vitit 2001, po ato forca aziatike antiper\u00ebndimore cenuen New Yorkun, amerikan\u00ebt organizuen nd\u00ebrhymjen n\u00eb Irak. Sot, mbas 10 vjet\u00ebsh, amerikan\u00ebt po t\u00ebrhiqen nga Iraku dhe Afganistani. T\u00eb njejt\u00ebn t\u00ebrheqje mund ta bajn\u00eb neser amerikan\u00ebt edhe nga Kosova.<\/p>\n<p>Po \u00e7ka do t\u00eb lan\u00eb ato mbrapa n\u00eb Kosov\u00ebn e pasigurt\u00eb nga islam-terrorizmi ?!? Pik\u00ebrisht p\u00ebr k\u00ebto arsye shtetet ballkanike, nd\u00ebr ta edhe Rumania, t\u00eb cilat p\u00ebr pes\u00eb shekuj rresht i kan\u00eb pas\u00eb n\u00eb shpin\u00eb turqit dhe veglat e tyne, kan\u00eb plot\u00ebsisht t\u00eb drejt\u00eb t\u00eb merakosen p\u00ebr sigurin\u00eb e ardhshme t\u00eb vet. N\u00eb qoft\u00eb se dikur i s\u00ebmueti i Bosforit ka qen\u00eb Turqia, sot pasardh\u00ebsit e t\u00eb smuetit t\u00eb Bosforit jan\u00eb mbrend\u00eb n\u00eb gjiun e popullit shqiptar.<\/p>\n<p>Prandej pa i pas\u00eb parasysh\u00eb t\u00eb gjith\u00eb k\u00ebto fakte historike t\u00eb s\u00eb kaluemes s\u00eb Ballkanit,t\u00eb cilat po pers\u00ebriten edhe sot, nuk mund t\u00eb nd\u00ebrtohet e ardhmja paq\u00ebsore dhe e qendrueshme e Europ\u00ebs Jug-lindore dhe integrimi i saj n\u00eb Bashkimin Europian.<\/p>\n<p>Paul Tedeschini,19.07.2011<br \/>\nPublikue ne http:\/\/kosova.albemigrant.com\/?p=32718<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00eb vitin 1840, ushtrit\u00eb turke t\u00eb komanduara nga renegati shqiptar nga Vlora, veziri i madh Xhedik Ahmet Pasha, kaluan detin Adriatik dhe zbarkuan n\u00eb Otranto t\u00eb Italis\u00eb, ku masakruan popullsin\u00eb vendase. Lexova shkrimin \u201cPolitika rumune si \u201calter ego\u201d e politik\u00ebs anti-shqiptare serbe\u201d. Simbas mendimit tim n\u00eb k\u00ebt\u00eb shkrim qendrimi i Rumanis\u00eb ndaj shqiptar\u00ebve, ve\u00e7an\u00ebrisht ndaj [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v22.9 - https:\/\/yoast.com\/wordpress\/plugins\/seo\/ -->\n<title>Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"sq_AL\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"N\u00eb vitin 1840, ushtrit\u00eb turke t\u00eb komanduara nga renegati shqiptar nga Vlora, veziri i madh Xhedik Ahmet Pasha, kaluan detin Adriatik dhe zbarkuan n\u00eb Otranto t\u00eb Italis\u00eb, ku masakruan popullsin\u00eb vendase. Lexova shkrimin \u201cPolitika rumune si \u201calter ego\u201d e politik\u00ebs anti-shqiptare serbe\u201d. Simbas mendimit tim n\u00eb k\u00ebt\u00eb shkrim qendrimi i Rumanis\u00eb ndaj shqiptar\u00ebve, ve\u00e7an\u00ebrisht ndaj [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2011-07-22T06:09:23+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"admin\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"admin\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\/\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/\"},\"author\":{\"name\":\"admin\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2\"},\"headline\":\"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve\",\"datePublished\":\"2011-07-22T06:09:23+00:00\",\"dateModified\":\"2011-07-22T06:09:23+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/\"},\"wordCount\":1509,\"commentCount\":0,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg\",\"articleSection\":[\"Artikuj\"],\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/\",\"url\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/\",\"name\":\"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg\",\"datePublished\":\"2011-07-22T06:09:23+00:00\",\"dateModified\":\"2011-07-22T06:09:23+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage\",\"url\":\"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg\",\"contentUrl\":\"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website\",\"url\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/\",\"name\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"description\":\"Arkivi 2009-2015\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":\"required name=search_term_string\"}],\"inLanguage\":\"sq-AL\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization\",\"name\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"url\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/\",\"url\":\"\",\"contentUrl\":\"\",\"caption\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/\"}},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2\",\"name\":\"admin\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/image\/\",\"url\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"caption\":\"admin\"},\"description\":\"Admin, Fjala e Lir\u00eb\",\"sameAs\":[\"https:\/\/fjala.info\/\"],\"url\":\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/author\/admin\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/","og_locale":"sq_AL","og_type":"article","og_title":"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","og_description":"N\u00eb vitin 1840, ushtrit\u00eb turke t\u00eb komanduara nga renegati shqiptar nga Vlora, veziri i madh Xhedik Ahmet Pasha, kaluan detin Adriatik dhe zbarkuan n\u00eb Otranto t\u00eb Italis\u00eb, ku masakruan popullsin\u00eb vendase. Lexova shkrimin \u201cPolitika rumune si \u201calter ego\u201d e politik\u00ebs anti-shqiptare serbe\u201d. Simbas mendimit tim n\u00eb k\u00ebt\u00eb shkrim qendrimi i Rumanis\u00eb ndaj shqiptar\u00ebve, ve\u00e7an\u00ebrisht ndaj [&hellip;]","og_url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/","og_site_name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","article_published_time":"2011-07-22T06:09:23+00:00","og_image":[{"url":"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg"}],"author":"admin","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"admin","Est. reading time":"8 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/"},"author":{"name":"admin","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2"},"headline":"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve","datePublished":"2011-07-22T06:09:23+00:00","dateModified":"2011-07-22T06:09:23+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/"},"wordCount":1509,"commentCount":0,"publisher":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg","articleSection":["Artikuj"],"inLanguage":"sq-AL","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/","name":"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","isPartOf":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg","datePublished":"2011-07-22T06:09:23+00:00","dateModified":"2011-07-22T06:09:23+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#breadcrumb"},"inLanguage":"sq-AL","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#primaryimage","url":"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg","contentUrl":"http:\/\/www.shkoder.net\/images\/fjala\/2011\/otranto_ahmet_xhedik_pasha.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/paul-tedeschini-perendimi-dhe-shqetesimet-e-ballkanasve\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Paul Tedeschini: Per\u00ebndimi dhe shqet\u00ebsimet e ballkanasve"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/","name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","description":"Arkivi 2009-2015","publisher":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/?s={search_term_string}"},"query-input":"required name=search_term_string"}],"inLanguage":"sq-AL"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization","name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"","contentUrl":"","caption":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/"}},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2","name":"admin","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/image\/","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","contentUrl":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","caption":"admin"},"description":"Admin, Fjala e Lir\u00eb","sameAs":["https:\/\/fjala.info\/"],"url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/author\/admin\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9534"}],"collection":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9534"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9534\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9534"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9534"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9534"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}