{"id":4611,"date":"2010-11-02T22:06:39","date_gmt":"2010-11-02T21:06:39","guid":{"rendered":"http:\/\/fjala.shkoder.net\/?p=4611"},"modified":"2010-11-02T22:06:39","modified_gmt":"2010-11-02T21:06:39","slug":"prova-e-qyteterimit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/","title":{"rendered":"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/fjala.shkoder.net\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/artan_lame.jpg\" alt=\"\" title=\"Artan Lame\" width=\"150\" height=\"138\" class=\"alignright size-full wp-image-4615\" \/><br \/>\n<strong>Artan Lame<\/strong><\/p>\n<p><strong>SHQIPNI TAVOLINASH<\/strong><\/p>\n<p>Viti 642. Biblioteka e Aleksandris\u00eb ka qen\u00eb magazina m\u00eb e madhe e kultur\u00ebs n\u00eb antikitet. N\u00eb raftet e pafund t\u00eb saj, ishin grumbulluar t\u00eb gjitha dor\u00ebshkrimet e filozof\u00ebve t\u00eb Greqis\u00eb, shkrimtar\u00ebve t\u00eb Rom\u00ebs e ligjv\u00ebn\u00ebsve faraonik\u00eb. Perandorit\u00eb nd\u00ebrkaq kishin r\u00ebn\u00eb, nd\u00ebrsa Biblioteka q\u00ebndronte ende n\u00eb k\u00ebmb\u00eb me kujtes\u00ebn e njer\u00ebzimit t\u00eb ndryr\u00eb n\u00eb t\u00eb. K\u00ebshtu, deri n\u00eb vitin 642, kur me urdh\u00ebr t\u00eb kalifit Omar, biblioteka u dogj e gjitha. Islami ishte n\u00eb lindjen e tij dhe natyrsh\u00ebm e konsideronte k\u00ebt\u00eb arkiv t\u00eb dijes si konkurrente t\u00eb ideologjis\u00eb s\u00eb re q\u00eb po lindte. <\/p>\n<p>Ende sot pas 1400 vjet\u00ebsh, ky akt konsiderohet si humbja m\u00eb e madhe e kujtes\u00ebs njer\u00ebzore dhe prej saj na ka mbetur vet\u00ebm nj\u00eb rr\u00ebnoj\u00eb dhe arsyetimi i kalifit q\u00eb urdh\u00ebroi t\u2019i vihej zjarri: \u201cN\u00eb qoft\u00eb se k\u00ebta libra jan\u00eb n\u00eb p\u00ebrputhje me Kuranin, at\u00ebher\u00eb jan\u00eb t\u00eb tep\u00ebrt dhe duhen djegur; nd\u00ebrsa n\u00eb qoft\u00eb se jan\u00eb n\u00eb kund\u00ebrshtim me t\u00eb, at\u00ebher\u00eb jan\u00eb t\u00eb rreziksh\u00ebm dhe duhen djegur nj\u00ebsoj\u201d. Kund\u00ebrshtojeni po desh\u00ebt logjik\u00ebn e fanatizmit ideologjik.<\/p>\n<p>Shek. XVI. Ka qen\u00eb nj\u00eb koh\u00eb kur kontinenti i ri i sapozbuluar dhe ku spanjoll\u00ebt ende nuk ndiheshin zot\u00ebr, nuk quhej ende Amerik\u00eb. N\u00eb t\u00eb lul\u00ebzonte nj\u00eb qytet\u00ebrim t\u00ebr\u00ebsisht i ndrysh\u00ebm nga ai per\u00ebndimor, me qytete e piramida guri, me per\u00ebndi gjakatare e perandor\u00eb qiellor\u00eb. Spanjoll\u00ebt e krishter\u00eb jo vet\u00ebm q\u00eb nuk e kuptonin dot nj\u00eb qytet\u00ebrim t\u00eb till\u00eb, por edhe nuk mund t\u2019i linin vend n\u00eb p\u00ebrballjen me qytet\u00ebrimin e tyre. <\/p>\n<p>Funksionin ideologjik k\u00ebsaj radhe e luajti krishterimi q\u00eb, p\u00ebrmes jezuit\u00ebve iu imponua kontinentit t\u00eb ri. Akti m\u00eb i r\u00ebnd\u00eb n\u00eb k\u00ebt\u00eb luft\u00eb qytet\u00ebrimesh, ishte shkat\u00ebrrimi i tempujve dhe piramidave maja, akt pa t\u00eb cilin do t\u00eb qe e pamundur t\u00eb shtres\u00ebzohej ideologjia e krishter\u00eb. Sot 4 shekuj m\u00eb pas, qytet\u00ebrimi per\u00ebndimor ndihet ende n\u00eb faj p\u00ebr at\u00eb akt zhb\u00ebr\u00ebs, i cili i privoi kujtes\u00ebs njer\u00ebzore nj\u00eb prej kulturave q\u00eb, edhe pse gjakatare p\u00ebr kriteret tona, ishte sidoqoft\u00eb prodhim i nj\u00eb momenti historik.<\/p>\n<p>1789. Prej disa muajsh Parisi po vlonte midis p\u00ebrpjekjeve t\u00eb Mbretit Luigj XVI p\u00ebr t\u00eb nd\u00ebrmarr\u00eb reformat graduale q\u00eb do t\u00eb transformonin Franc\u00ebn e prapambetur dhe p\u00ebrpjekjeve t\u00eb radikal\u00ebve ekstremist\u00eb q\u00eb shikonin n\u00eb zbatimin e k\u00ebtyre reformave humbjen e mund\u00ebsis\u00eb p\u00ebr t\u00eb marr\u00eb pushtetin dhe p\u00ebrmbysur monarkin\u00eb. M\u00eb 14 korrik t\u00eb atij viti, e gjith\u00eb vegj\u00eblia e Parisit e armatosur gjat\u00eb nat\u00ebs duke hapur depot e arm\u00ebve, iu drejtua k\u00ebshtjell\u00ebs s\u00eb Bastij\u00ebs, monumentit mij\u00ebvje\u00e7ar t\u00eb qytetit, brenda t\u00eb cilit thuhej se l\u00ebngonin qindra patriot\u00eb dhe revolucionar\u00eb t\u00eb burgosur nga mbreti. Bastija u sulmua, u muar dhe u rrafshua e gjitha, duke i dh\u00ebn\u00eb flak\u00ebn Revolucionit q\u00eb p\u00ebr 6 vjet do t\u00eb torturonte Franc\u00ebn.<\/p>\n<p>Sot q\u00eb gjakrat jan\u00eb ftohur dhe historia b\u00ebn e qet\u00eb pun\u00ebn e saj, \u00ebsht\u00eb zbuluar se aso kohe n\u00eb Bastij\u00eb ishin mbyllur gjithsej 7 t\u00eb d\u00ebnuar nga t\u00eb cil\u00ebt 4 falsifikator\u00eb monedhash, 2 vagabond\u00eb dhe nj\u00eb aristokrat i d\u00ebnuar p\u00ebr mashtrim. E gjith\u00eb legjenda e burgut ku vuanin patriot\u00ebt, ishte ngritur nga krer\u00ebt ekstremist\u00eb t\u00eb cil\u00ebve u duhej nj\u00eb simbol p\u00ebr t\u00eb mobilizuar masat dhe nj\u00eb ngjarje p\u00ebr t\u00eb t\u00ebrhequr v\u00ebmendjen nga reformat q\u00eb po p\u00ebrpiqej t\u00eb nd\u00ebrmerrte Mbreti Luigj XVI p\u00ebr t\u00eb qet\u00ebsuar situat\u00ebn.<\/p>\n<p>Shkurt 1933. Nacional-socialist\u00ebt kishin provuar dy her\u00eb, por nuk ia kishin dal\u00eb t\u00eb fitonin zgjedhjet n\u00eb Gjermanin\u00eb e zhytur n\u00eb kriz\u00ebn e pas Luft\u00ebs Bot\u00ebrore. Me gjith\u00eb numrin e madh t\u00eb votave, fragmentizimi i shoq\u00ebris\u00eb gjermane b\u00ebnte q\u00eb nazist\u00ebt t\u00eb mbeteshin sidoqoft\u00eb larg pushtetit. Duhej prodhuar nj\u00eb ngjarje e fort\u00eb q\u00eb do t\u00eb \u00e7onte n\u00eb ekstremizmin e situat\u00ebs, duke i stigmatizuar kund\u00ebrshtar\u00ebt si armiq t\u00eb popullit gjerman dhe sistemit demokratik. Nat\u00ebn e 27 shkurtit t\u00eb atij viti, nd\u00ebrtesa e Parlamentit gjerman u p\u00ebrfshi nga flak\u00ebt, ngjarje p\u00ebr t\u00eb cil\u00ebn nazist\u00ebt, ende pa u gdhir\u00eb m\u00ebngjesi, akuzuan p\u00ebrfaq\u00ebsuesit e s\u00eb majt\u00ebs. Pak muaj m\u00eb pas, n\u00eb zgjedhjet e radh\u00ebs, Hitleri ia doli t\u00eb siguroj\u00eb shumic\u00ebn parlamentare. Pas k\u00ebsaj nuk pati m\u00eb Parlament n\u00eb Gjermani dhe qet\u00ebsi n\u00eb Europ\u00eb p\u00ebr 15 vjet.<\/p>\n<p>Shkurt 1967. Enver Hoxha i ardhur n\u00eb fuqi prej 20 vjet\u00ebsh, ia kishte dal\u00eb t\u00eb p\u00ebrmblidhte n\u00eb dor\u00ebn e vet t\u00eb gjitha pushtetet dhe t\u00eb kontrollonte t\u00eb gjith\u00eb jet\u00ebn e vendit. I vetmi sektor publik q\u00eb, megjith\u00ebse i goditur r\u00ebnd\u00eb, vazhdonte t\u00eb ishte deri diku jasht\u00eb kontrollit politik, mbetej besimi fetar dhe institucionet e tij. P\u00ebr m\u00eb tep\u00ebr, pas dy dekadash diktatura ndiente nevoj\u00ebn e nj\u00eb konflikti t\u00eb ri t\u00eb brendsh\u00ebm, p\u00ebr t\u00eb justifikuar nj\u00eb tjet\u00ebr val\u00eb represioni. N\u00eb shkurt t\u00eb atij viti, p\u00ebrmes nj\u00eb letre t\u00eb hapur, iniciohet nj\u00eb fushat\u00eb e cila do t\u00eb ket\u00eb si rezultat shkat\u00ebrrimin e mbi 2000 tempujve fetar\u00eb t\u00eb t\u00eb gjitha besimeve, zhdukjen e plot\u00eb t\u00eb klerit, ndalimin e ushtrimit t\u00eb besimit dhe tharjen e m\u00ebtejshme t\u00eb bot\u00ebs shpirt\u00ebrore t\u00eb shqiptar\u00ebve. Sot 40 vjet m\u00eb pas, konstitucioni moral dhe shpirt\u00ebror i shqiptar\u00ebve, nuk e ka marr\u00eb ende veten nga ai shkat\u00ebrrim dhe konflikt i brendsh\u00ebm.<\/p>\n<p>Shkurt 2001. Regjimi i taleban\u00ebve i vendosur q\u00eb prej nj\u00eb dekade n\u00eb Afganistan, po p\u00ebrjetonte n\u00eb fillim t\u00eb mij\u00ebvje\u00e7arit t\u00eb ri, fundin e vet, zbehjen e zellit t\u00eb mb\u00ebshtet\u00ebsve dhe nevoj\u00ebn e popullit t\u00eb thjesht\u00eb p\u00ebr normalitet. Regjimi ndjeu nevoj\u00ebn p\u00ebr nj\u00eb akt q\u00eb t\u00eb thyente fort kohezionin dhe q\u00eb t\u00eb prodhonte radikaliz\u00ebm.<\/p>\n<p>N\u00eb nj\u00eb prej luginave t\u00eb thella t\u00eb vendit, n\u00eb nj\u00eb faqe mali, gjendeshin prej gati 1500 vjet\u00ebsh dy statuja q\u00eb paraqisnin Bud\u00ebn dhe kishin q\u00ebndruar t\u00eb paprekura megjith\u00ebse prej shum\u00eb shekujsh popullsit\u00eb e Afganistanit ishin myslimanizuar. N\u00eb shkurt t\u00eb vitit 2001, mulla Omari pas nj\u00eb vendimi t\u00eb marr\u00eb nga taleban\u00ebt, urdh\u00ebroi shkat\u00ebrrimin me dinamit t\u00eb statujave, duke i konsideruar ato simbole t\u00eb besimit t\u00eb rrem\u00eb dhe n\u00eb kund\u00ebrshtim me m\u00ebsimet e Kuranit. Statujat u shkat\u00ebrruan n\u00eb syt\u00eb e lebetitur t\u00eb bot\u00ebs mbar\u00eb dhe pafuqis\u00eb p\u00ebr t\u00eb diskutuar me nj\u00eb grup fanatik\u00ebsh pushtetmbajt\u00ebs.<\/p>\n<p>Shkurt 2011. Pas nj\u00ebzet vjet\u00ebsh n\u00eb tranzicion pluralist, shoq\u00ebria shqiptare po fillon t\u00eb gjej\u00eb ekuilibrin e brendsh\u00ebm dhe po shkon drejt kohezionit, i cili e b\u00ebn q\u00eb \u00e7do popull pastaj t\u2019i drejtohet klas\u00ebs politike dhe t\u2019i k\u00ebrkoj\u00eb p\u00ebrmir\u00ebsimin ekonomik dhe t\u00eb kushteve t\u00eb jet\u00ebs. Ka vet\u00ebm nj\u00eb rrug\u00ebdalje p\u00ebr nj\u00eb klas\u00eb politike q\u00eb mbijeton vet\u00ebm p\u00ebrmes konflikteve dhe t\u00eb mbajtur gjall\u00eb p\u00ebrmes sherreve. Kjo rrug\u00ebdalje \u00ebsht\u00eb ringjallja e konflikteve edhe n\u00eb gjirin e shoq\u00ebris\u00eb q\u00eb ajo qeveris. Dhe, m\u00ebnyr\u00eb m\u00eb t\u00eb mir\u00eb p\u00ebr k\u00ebt\u00eb sesa mbajtja gjall\u00eb e fantazm\u00ebs komuniste, zor se mund t\u00eb gjendet.<\/p>\n<p>Popujt jan\u00eb t\u00eb prirur vetvetiu drejt paqes, marr\u00ebveshjes dhe kohezionit, por t\u00eb gjitha k\u00ebto jan\u00eb armiq t\u00eb pushteteve personale dhe autoritare, sepse diktaturat koh\u00eb pas kohe kan\u00eb nevoj\u00eb ekstremizim dhe radikalizim t\u00eb situat\u00ebs. Zgjidhja e vetme e diktator\u00ebve \u00ebsht\u00eb krijimi dhe stimulimi i ngjarjeve konfliktuale, q\u00eb \u00e7ojn\u00eb n\u00eb rreshtim t\u00eb popujve n\u00eb kampe t\u00eb kund\u00ebrta. P\u00ebrfitimi i regjimit \u00ebsht\u00eb se njer\u00ebzit detyrohen s\u00ebrish t\u00eb ndahen e p\u00ebr\u00e7ahen sipas p\u00ebrkat\u00ebsive politike dhe detyrohen t\u00eb strehohen brenda llogoreve t\u00eb partive.<\/p>\n<p>Shkurti i vitit t\u00eb ardhsh\u00ebm, kur na \u00ebsht\u00eb premtuar shkat\u00ebrrimi i nj\u00eb simboli q\u00eb ekziston vet\u00ebm n\u00eb kok\u00ebn e atyre q\u00eb po e krijojn\u00eb p\u00ebr ta shkat\u00ebrruar, \u00ebsht\u00eb ende disa muaj larg. Ose do t\u00eb shtojm\u00eb nj\u00eb faqe t\u00eb re n\u00eb list\u00ebn mij\u00ebravje\u00e7are t\u00eb marr\u00ebzive ideologjike, ose do t\u2019ia dalim t\u00eb jemi ndryshe n\u00eb mij\u00ebvje\u00e7arin e sapofilluar t\u00eb arsyes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Artan Lame SHQIPNI TAVOLINASH Viti 642. Biblioteka e Aleksandris\u00eb ka qen\u00eb magazina m\u00eb e madhe e kultur\u00ebs n\u00eb antikitet. N\u00eb raftet e pafund t\u00eb saj, ishin grumbulluar t\u00eb gjitha dor\u00ebshkrimet e filozof\u00ebve t\u00eb Greqis\u00eb, shkrimtar\u00ebve t\u00eb Rom\u00ebs e ligjv\u00ebn\u00ebsve faraonik\u00eb. Perandorit\u00eb nd\u00ebrkaq kishin r\u00ebn\u00eb, nd\u00ebrsa Biblioteka q\u00ebndronte ende n\u00eb k\u00ebmb\u00eb me kujtes\u00ebn e njer\u00ebzimit t\u00eb [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":{"0":"post-4611","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-artikuj"},"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.4 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>PROVA E QYTET\u00cbRIMIT - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"sq_AL\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Artan Lame SHQIPNI TAVOLINASH Viti 642. Biblioteka e Aleksandris\u00eb ka qen\u00eb magazina m\u00eb e madhe e kultur\u00ebs n\u00eb antikitet. N\u00eb raftet e pafund t\u00eb saj, ishin grumbulluar t\u00eb gjitha dor\u00ebshkrimet e filozof\u00ebve t\u00eb Greqis\u00eb, shkrimtar\u00ebve t\u00eb Rom\u00ebs e ligjv\u00ebn\u00ebsve faraonik\u00eb. Perandorit\u00eb nd\u00ebrkaq kishin r\u00ebn\u00eb, nd\u00ebrsa Biblioteka q\u00ebndronte ende n\u00eb k\u00ebmb\u00eb me kujtes\u00ebn e njer\u00ebzimit t\u00eb [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2010-11-02T21:06:39+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"http:\/\/fjala.shkoder.net\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/artan_lame.jpg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"admin\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"admin\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"admin\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2\"},\"headline\":\"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT\",\"datePublished\":\"2010-11-02T21:06:39+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/\"},\"wordCount\":1396,\"commentCount\":0,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"http:\\\/\\\/fjala.shkoder.net\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2010\\\/11\\\/artan_lame.jpg\",\"articleSection\":[\"Artikuj\"],\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/\",\"name\":\"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"http:\\\/\\\/fjala.shkoder.net\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2010\\\/11\\\/artan_lame.jpg\",\"datePublished\":\"2010-11-02T21:06:39+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#primaryimage\",\"url\":\"http:\\\/\\\/fjala.shkoder.net\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2010\\\/11\\\/artan_lame.jpg\",\"contentUrl\":\"http:\\\/\\\/fjala.shkoder.net\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2010\\\/11\\\/artan_lame.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/prova-e-qyteterimit\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/\",\"name\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"description\":\"Arkivi 2009-2015\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"sq-AL\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#organization\",\"name\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"\",\"contentUrl\":\"\",\"caption\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"}},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2\",\"name\":\"admin\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/02\\\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/02\\\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/02\\\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"caption\":\"admin\"},\"description\":\"Admin, Fjala e Lir\u00eb\",\"sameAs\":[\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/author\\\/admin\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/","og_locale":"sq_AL","og_type":"article","og_title":"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","og_description":"Artan Lame SHQIPNI TAVOLINASH Viti 642. Biblioteka e Aleksandris\u00eb ka qen\u00eb magazina m\u00eb e madhe e kultur\u00ebs n\u00eb antikitet. N\u00eb raftet e pafund t\u00eb saj, ishin grumbulluar t\u00eb gjitha dor\u00ebshkrimet e filozof\u00ebve t\u00eb Greqis\u00eb, shkrimtar\u00ebve t\u00eb Rom\u00ebs e ligjv\u00ebn\u00ebsve faraonik\u00eb. Perandorit\u00eb nd\u00ebrkaq kishin r\u00ebn\u00eb, nd\u00ebrsa Biblioteka q\u00ebndronte ende n\u00eb k\u00ebmb\u00eb me kujtes\u00ebn e njer\u00ebzimit t\u00eb [&hellip;]","og_url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/","og_site_name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","article_published_time":"2010-11-02T21:06:39+00:00","og_image":[{"url":"http:\/\/fjala.shkoder.net\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/artan_lame.jpg","type":"","width":"","height":""}],"author":"admin","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"admin","Est. reading time":"7 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/"},"author":{"name":"admin","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2"},"headline":"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT","datePublished":"2010-11-02T21:06:39+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/"},"wordCount":1396,"commentCount":0,"publisher":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"http:\/\/fjala.shkoder.net\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/artan_lame.jpg","articleSection":["Artikuj"],"inLanguage":"sq-AL","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/","name":"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","isPartOf":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"http:\/\/fjala.shkoder.net\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/artan_lame.jpg","datePublished":"2010-11-02T21:06:39+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#breadcrumb"},"inLanguage":"sq-AL","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#primaryimage","url":"http:\/\/fjala.shkoder.net\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/artan_lame.jpg","contentUrl":"http:\/\/fjala.shkoder.net\/wp-content\/uploads\/2010\/11\/artan_lame.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/prova-e-qyteterimit\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"PROVA E QYTET\u00cbRIMIT"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/","name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","description":"Arkivi 2009-2015","publisher":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"sq-AL"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization","name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"","contentUrl":"","caption":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/"}},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2","name":"admin","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","contentUrl":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","caption":"admin"},"description":"Admin, Fjala e Lir\u00eb","sameAs":["https:\/\/fjala.info\/"],"url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/author\/admin\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4611","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4611"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4611\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4611"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4611"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4611"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}