{"id":4348,"date":"2012-08-11T14:01:03","date_gmt":"2012-08-11T13:01:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fjala.info\/?p=4348"},"modified":"2012-08-11T14:01:03","modified_gmt":"2012-08-11T13:01:03","slug":"poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/","title":{"rendered":"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" class=\"alignright size-thumbnail wp-image-7236\" title=\"Arjan Th. Kall\u00e7o\" src=\"http:\/\/www.fjala.info\/2012\/arjan_kallco.jpg\" alt=\"\" width=\"150\" \/> 100 vjet m\u00eb par\u00eb vdiste poeti Italian dhe nj\u00eb prej figurave m\u00eb emblematike t\u00eb Let\u00ebrsi\u00eb italiane t\u00eb fundit t\u00eb viteve \u2018800, Xhovani Paskoli. Ai lindi n\u00eb vitin 1855 n\u00eb Romanja nga nj\u00eb familje n\u00eb gjendje t\u00eb mir\u00eb dhe me shum\u00eb f\u00ebmij\u00eb. Kur ishte vet\u00ebm 10 vje\u00e7, p\u00ebsoi traum\u00ebn e par\u00eb t\u00eb jet\u00ebs, humbi t\u00eb atin e vet, pas nj\u00eb vrasje ndoshta me motive politike. Kjo ngjarje la shenja t\u00eb thella n\u00eb jet\u00ebn e poetit : familja po humbte statusin ekonomik, por edhe fatkeq\u00ebsit\u00eb familjare nuk iu ndan\u00eb.<\/p>\n<p>N\u00eb vitin 1871, n\u00eb mosh\u00ebn 16 vje\u00e7e braktisi kolegjin dhe u transferua n\u00eb Rimini bashk\u00eb me v\u00ebllez\u00ebrit e tjer\u00eb q\u00eb kishin mbijetuar. Pas p\u00ebrfundimit t\u00eb shkoll\u00ebs s\u00eb mesme n\u00eb \u00c7ezena, p\u00ebrfitoi nj\u00eb burs\u00eb dhe u regjistrua n\u00eb Universitetin e Bolonj\u00ebs, ku pati si profesor poetin komb\u00ebtar, Xhozue\u2019 Kardu\u00e7in dhe u njoh t\u00eb tjer\u00eb miq poet\u00eb dhe kritik\u00eb. Por nuk mbeti jasht\u00eb v\u00ebmendjes edhe l\u00ebvizja politike me t\u00eb cil\u00ebn b\u00ebnte shum\u00eb takime n\u00eb qytetet e ndryshme t\u00eb krahin\u00ebs.<\/p>\n<p>U arrestua n\u00eb vitin 1879, pasi mori pjes\u00eb n\u00eb nj\u00eb protest\u00eb kund\u00ebr d\u00ebnimit t\u00eb disa anarkist\u00ebve. Pas lirimit, burgosja zgjati vet\u00ebm 100 dit\u00eb, hyn n\u00eb nj\u00eb faz\u00eb depresioni dhe tenton shpesh vet\u00ebvrasjen. Braktisi edhe studimet universitare p\u00ebr pak koh\u00eb, por si\u00e7 \u00ebsht\u00eb shprehur vet\u00eb ai, z\u00ebrat e t\u00eb ndjer\u00ebve t\u00eb tij e inkurajuan dhe e nxit\u00ebn q\u00eb t\u2019i rifillonte ato, me q\u00ebllim q\u00eb t\u00eb b\u00ebhej mb\u00ebshtetje e familjes. Vrasja e Umbertit I e hidh\u00ebroi pamas\u00eb dhe krijoi edhe nj\u00eb poezi dedikuar atij. Pas diplom\u00ebs n\u00eb vitin 1882 filloi karrier\u00ebn si m\u00ebsues i latinishtes dhe greqishtes dhe mori me vete edhe motrat q\u00eb ta rind\u00ebrtonte b\u00ebrtham\u00ebn e familjes, pas ngjrjeve trondit\u00ebse.<\/p>\n<p>Nga viti 1887 deri n\u00eb vitin 1895 dha m\u00ebsim n\u00eb Livorno dhe filloi bashk\u00ebpunimin me revist\u00ebn Jeta e re ku dol\u00ebn veprat e tij t\u00eb para. Gjat\u00eb pun\u00ebs s\u00eb tij si poet fitoi 13 her\u00eb medaljen e art\u00eb n\u00eb konkursin e poezis\u00eb latine n\u00eb Amsterdam. N\u00eb vitin 1894 e ftuan t\u00eb bashk\u00ebpunonte me Ministrine e Arsimit dhe pas botimeve t\u00eb tjera u njoh me poetin Gabriele D\u2019Anuncio. Transformimet poltike dhe shoq\u00ebrore q\u00eb po i trazonin fundvitet e shekullit dhe q\u00eb po i paraprinin Luft\u00ebs s\u00eb pare, e hodh\u00ebn Paskolin n\u00eb nj\u00eb gjendje pasigurie dhe pesimizmi, pasoja q\u00eb e \u00e7uan drejt alkolit.<\/p>\n<p>N\u00eb vitin 1906 filloi pun\u00eb n\u00eb Universitetin e Bolonj\u00ebs si profesor i Let\u00ebrsis\u00eb italiane menj\u00ebher\u00eb pas vdekjes s\u00eb Kardu\u00e7it. N\u00eb vitin 1911 mori pjes\u00eb n\u00eb konkursin komb\u00ebtar me rastin e 50 vjetorit t\u00eb Bashkimit t\u00eb Italis\u00eb me nj\u00eb poem\u00eb dedikuar heroit t\u00eb par\u00eb t\u00eb \u00e7\u00ebshtjes komb\u00ebtare. Pasi shp\u00ebrtheu lufta italo-turke mbajti fjalimin e tij n\u00eb favor t\u00eb imperializmit, Proletaria e madhe l\u00ebvizi. Vdiq n\u00eb vitin 1912 n\u00eb sht\u00ebpin\u00eb e tij n\u00eb Bolonj\u00eb pas nj\u00eb s\u00ebmundje t\u00eb r\u00ebnd\u00eb, cerroza hepatite, nga abuzimi i tep\u00ebrt me alkolin, n\u00eb mosh\u00ebn 56 vje\u00e7are.<\/p>\n<p>Paskoli pavar\u00ebsisht formimit t\u00eb tij positivist, \u00ebsht\u00eb bashk\u00eb me D\u2019Anuncion poeti m\u00eb i madh dekadent Italian. Prej artikullit t\u00eb tij programatik botuar n\u00eb vitin 1897 del nj\u00eb konceptim intim dhe i brendsh\u00ebm i ndjenj\u00ebs poetike, e orientuar drejt vler\u00ebsimit t\u00eb ve\u00e7antis\u00eb, p\u00ebrditshm\u00ebris\u00eb dhe rekuperimit t\u00eb dimensionit f\u00ebminor, gati primitiv. Vet\u00ebm nj\u00eb poet mund ta shpreh\u00eb z\u00ebrin e f\u00ebmij\u00ebs kudo dhe kjo ide e lejon Paskolin ta k\u00ebrkoj\u00eb p\u00ebr vete rolin e \u201cpoetit t\u00eb madh\u201d dhe ta p\u00ebrs\u00ebrit\u00eb n\u00eb t\u00eb nj\u00ebjt\u00ebn koh\u00eb dobin\u00eb morale dhe qytetare t\u00eb poezis\u00eb.<\/p>\n<p>Edhe pse nuk mori pjes\u00eb aktive n\u00eb asnj\u00eb l\u00ebvizje letrare t\u00eb epok\u00ebs, as nuk tregoi prirje ndaj poezis\u00eb europiane t\u00eb koh\u00ebs, Paskoli tregon tek krijimtaria e tij prirje kryesisht spiritualiste dhe idealiste, tipike t\u00eb kultur\u00ebs s\u00eb fundshekullit si pasoj\u00eb e ezaurimi progresiv t\u00eb Pozitivizmit. Vepra e tij p\u00ebrshohet nga nj\u00eb tension kostant midis tradit\u00ebs s\u00eb vjet\u00ebr klasike, t\u00eb trash\u00ebguar nga mjesht\u00ebri Kardu\u00e7i dhe tematikat e reja dekadente, q\u00eb shoq\u00ebrohen me nj\u00eb eksperimentaliz\u00ebm t\u00eb duksh\u00ebm metrik dhe fonetik.<\/p>\n<p>N\u00eb biografin\u00eb e shkruar nga e motra poeti prezantohet si nj\u00eb djalosh i q\u00ebndruesh\u00ebm dhe i gjall\u00eb, karakteri i t\u00eb cilit nuk u prish nga fatkeq\u00ebsit\u00eb. P\u00ebrvoja poetike paskoliane futet me ravij\u00ebzime tep\u00ebr origjinale n\u00eb panoram\u00ebn e Dekdentizmit europian dhe e sh\u00ebnon n\u00eb m\u00ebnyr\u00eb t\u00eb pashlyer poezin\u00eb italiane : kjo i zhyt rr\u00ebnj\u00ebt n\u00eb nj\u00eb vision pesimist t\u00eb jet\u00ebs, ku reflektohet humbja e besimit dhe nj\u00eb pasoj\u00eb n\u00eb gjendje ta shpjegoj\u00eb plot\u00ebsisht realitetin.<\/p>\n<p>Bota i shfaqet autorit si nj\u00eb t\u00ebr\u00ebsi misterioze dhe e padeshifrueshme, aq sa poeti priret ta paraqit\u00eb realitetin me nj\u00eb penelat\u00eb impresioniste, q\u00eb merr vet\u00ebm nj\u00eb t\u00eb ve\u00e7ant\u00eb t\u00eb p\u00ebrcaktuar t\u00eb reales, duke mos q\u00ebn\u00eb e mundur q\u00eb autori t\u00eb ket\u00eb nj\u00eb vision t\u00eb t\u00ebr\u00ebsis\u00eb. N\u00eb m\u00ebnyr\u00eb koherente me vizionin dekadent, poeti konfigurohet si nj\u00eb fallxhor i s\u00eb ardhmes, nd\u00ebrmejt\u00ebs i nj\u00eb njohjeje fillestare n\u00eb gjendje ta shtyj\u00eb shikimin p\u00ebrtej bot\u00ebs s\u00eb ndjeshme : tek vepra Djalthi, Paskoli pohon sesa poeti f\u00ebmij\u00eb di t\u2019ua v\u00ebr\u00eb emrin sendeve, duke i zbuluar tek freskia e origjin\u00ebs n\u00eb m\u00ebnyr\u00eb t\u00eb imagjinueshme dhe alogjike.<\/p>\n<p>P\u00ebr Paskolin poezia ka natyr\u00eb irracionale dhe me t\u00eb mund t\u00eb zbulohet e v\u00ebrteta e t\u00eb gjitha gj\u00ebrave. Poeti duhet t\u00eb jet\u00eb nj\u00eb poet &#8211; f\u00ebmij\u00eb q\u00eb mb\u00ebrrin tek kjo e v\u00ebrtet\u00eb p\u00ebrmes irracionalitetit dhe inuit\u00ebs. Si rezultat e refuzon arsyen dhe Pozitivizmin, duke u afruar me Dekadentizmin. Poezia b\u00ebhet analogjike, pa lidhje t\u00eb dukshme midis dy realiteteve q\u00eb paraqiten, por vet\u00ebm n\u00eb dukje, sepse n\u00eb realitet ka nj\u00eb lidhje mes koncepteve dhe poeti shpesh dhe me d\u00ebshir\u00eb, detyrohet t\u00eb b\u00ebj\u00eb fluturime marramend\u00ebse q\u00eb t\u2019i fut\u00eb n\u00eb komunikim k\u00ebto koncepte.<\/p>\n<p>Poezia irracionale apo analogjike \u00ebsht\u00eb nj\u00eb poezi e zbulimit dhe jo e shpikjes. Motivet kryesore t\u00eb k\u00ebsaj poezie duhet t\u00eb jen\u00eb gj\u00ebra t\u00eb p\u00ebrulta, t\u00eb jet\u00ebs s\u00eb p\u00ebrditshme, modeset, familjare. N\u00eb jet\u00ebn e letrar\u00ebve italian\u00eb t\u00eb dy shekujve t\u00eb fundit ka referime t\u00eb q\u00ebndrueshme tek kontradikta problematike midis bot\u00ebs qytetare dhe asaj rurale, si mbart\u00ebs t\u00eb vlerave t\u00eb kund\u00ebrta, nd\u00ebrsa fusha duket gjithmon\u00eb e m\u00eb shum\u00eb si parajs\u00eb e humbur e vlerave morale dhe kulturore, qyteti b\u00ebhet simbolik\u00eb e nj\u00eb gjendje njer\u00ebzore t\u00eb mallkuar dhe t\u00eb denatyruar, viktim\u00eb e degradimit moral, t\u00eb shkaktuar nga nj\u00eb ideal progresi krejt material.<\/p>\n<p>Kjo kund\u00ebrv\u00ebnie mund t\u00eb interpretohet si n\u00ebn drit\u00ebn e prapambejtes ekonomike dhe kulturor\u00eb t\u00eb pjes\u00ebs m\u00eb t\u00eb madhe t\u00eb Italis\u00eb n\u00eb lidhje me evolucionin industrial t\u00eb kombeve t\u00eb m\u00ebdha europiane, qoft\u00eb edhe si pasoj\u00eb e ndarjes politike dhe e munges\u00ebs s\u00eb nj\u00eb metropolis t\u00eb madh bashkues, si\u00e7 ishte Parisi p\u00ebr Franc\u00ebn dhe Londra p\u00ebr Anglin\u00eb. Vendet poetike t\u00eb tok\u00ebs, t\u00eb periferis\u00eb, t\u00eb popullit t\u00eb p\u00ebrul\u00ebt q\u00eb shfaqen deri n\u00eb vitet e pasluft\u00ebs s\u00eb dyt\u00eb nuk b\u00ebjn\u00eb gj\u00eb tjet\u00ebr ve\u00e7 se p\u00ebrs\u00ebritin \u00ebndrr\u00ebn e nj\u00eb atdheu t\u00eb vog\u00ebl t\u00eb larg\u00ebt q\u00eb ideali i bashkimit t\u00eb etur apo i realizuar nuk e fik kurr\u00eb t\u00eb gjithin.<\/p>\n<p>Vendimtar n\u00eb vazhdim\u00ebsin\u00eb e k\u00ebsaj tradite ishte Paskoli, edhe pse motivet e tij nuk ishin tipik\u00eb ideologjik\u00eb t\u00eb shkrimtar\u00ebve t\u00eb tjer\u00eb, por lind\u00ebn nga rr\u00ebnj\u00eb m\u00eb intime dhe subjektive. N\u00eb vitin 1899 i shkruan piktorit De \u00cbeit : ka shum\u00eb dhimbje dhe mister n\u00eb bot\u00eb, por n\u00eb jet\u00ebn e thjesht\u00eb dhe familjare dhe n\u00eb kundrimin e natyr\u00ebs, ve\u00e7an\u00ebrisht n\u00eb fshat, ka ngush\u00ebllim t\u00eb madh, i cili nuk mjafton q\u00eb t\u00eb na \u00e7liroj\u00eb nga fati i pandryshuesh\u00ebm. N\u00eb k\u00ebt\u00eb kontradikt\u00eb midis jasht\u00ebsis\u00eb s\u00eb jet\u00ebs shoq\u00ebrore dhe brend\u00ebsis\u00eb s\u00eb ekzistenc\u00ebs familjare, gjendet ideja dominuese \u2013 pran\u00eb asaj t\u00eb vdekjes \u2013 n\u00eb poezin\u00eb paskoliane. Nga sht\u00ebpia e tij n\u00eb Kastelvekio, e mbrojtur \u00ebmb\u00eblsisht nga pyjet, Paskoli nuk doli m\u00eb, nga pik\u00ebpamja psikologjike, deri n\u00eb vdekje.<\/p>\n<p>Edhe pse vazhdoi me nj\u00eb pun\u00eb intensive me botimet poetike dhe eseiste, duke pranuar edhe t\u00eb z\u00ebvend\u00ebsonte Kardu\u00e7in n\u00eb Universitetin e Bolonj\u00ebs, ka l\u00ebn\u00eb nj\u00eb vision nj\u00ebz\u00ebshm\u00ebrisht t\u00eb ngusht\u00eb p\u00ebr bot\u00ebn p\u00ebrreth nj\u00eb q\u00ebndre, t\u00eb p\u00ebrfaq\u00ebsuar nga misteri i natyr\u00ebs dhe nga raporti mes dashuris\u00eb dhe vdekjes. Ngjan sikur i kapur nga nj\u00eb ankth pamund\u00ebsisht t\u00eb dominuesh\u00ebm, poeti t\u00eb gjente n\u00eb mjetin intelektual t\u00eb kompozimit poetik, t\u00eb vetmin mjet q\u00eb ta detyronte frik\u00ebn dhe fantazmat e ekzistenc\u00ebs, t\u00eb strukeshin n\u00eb nj\u00eb rrethim t\u00eb p\u00ebrcaktuar mir\u00eb, jasht\u00eb t\u00eb cilit t\u00eb mund t\u00eb vazhdonte nj\u00eb jet\u00eb t\u00eb lidhjeve normale njer\u00ebzore. N\u00eb k\u00ebt\u00eb rrethim poetik ai punoi me impenjim t\u00eb jasht\u00ebzakonsh\u00ebm krijues, duke nd\u00ebrtuar nj\u00eb p\u00ebrmbledhje t\u00eb vargjeve dhe formave, si kompleksitet dhe varietet, q\u00eb let\u00ebrsia italiane nuk e shihte q\u00eb nga koha e Kiabrer\u00ebs.<\/p>\n<p>K\u00ebrkimi gati sofist dhe artificial tek eleganca e vet, i strukturave metrike t\u00eb zgjedhura prej tij \u2013 p\u00ebrzjerrja me n\u00ebnt\u00ebrrokshin, pes\u00ebrrokshin apo kat\u00ebrrrokshin n\u00eb t\u00eb nj\u00ebjtin krijim e k\u00ebshtu me rradh\u00eb, u interpretua si nj\u00eb pun\u00eb e durueshme dhe e kujdes\u00ebshme organizimi racional i form\u00ebs poetike, rreth p\u00ebrmbajtjeve psikologjike t\u00eb paforma dhe t\u00eb pakontrollueshme, q\u00eb e detyronin t\u00eb pand\u00ebrgjegj\u00ebshmen. Pra krejt e kund\u00ebrta e asaj q\u00eb shpallnin simbolist\u00ebt francez\u00eb dhe avangardat artistike, t\u00eb pjes\u00ebs s\u00eb par\u00eb t\u00eb \u2018900, ndaj spontaneitetit ekspresiv. Paskoli e prish form\u00ebn tradicionale t\u00eb gjuh\u00ebs poetike, me t\u00eb poezia italiane humb mb\u00ebshtetjen tradicionale logjike, ec\u00ebn me simbole dhe imazhe, me fjali t\u00eb shkurtra muzikale dhe sugjestive.<\/p>\n<p>Gjuha \u00ebsht\u00eb fonosimbolike me nj\u00eb p\u00ebrdorim t\u00eb dendur t\u00eb onomatopeve, metaforave, sintezave, aliteracioneve, anaforave, fjal\u00ebve t\u00eb gjergeve. Disintegrimi i formave tradicionale sjell konceptimin me imazhe t\u00eb izoluara, periudh\u00ebn e frazave t\u00eb shkurtra, fjala \u00ebsht\u00eb e rrethuar nga qet\u00ebsia. Paskoli theu kufirin midis gramatik\u00ebs dhe evokimit t\u00eb gjuh\u00ebs, por fshiu edhe kufirin midis melodis\u00eb dhe efikasitetit, d.m.th mes rrjedh\u00ebs fluide, vazhdim\u00ebsis\u00eb s\u00eb fjal\u00ebs dhe imazheve t\u00eb izoluara t\u00eb vet\u00ebmjaftueshme, pra me nj\u00eb fjal\u00eb theu kufirin midis t\u00eb p\u00ebrcaktuar\u00ebs dhe t\u00eb pap\u00ebrcaktuar\u00ebs.<br \/>\nDisa nga mendimet e tij lidhur me bot\u00ebn q\u00eb na rrethon dhe me paraardh\u00ebsit.<\/p>\n<p>\u00cbndrra \u00ebsht\u00eb ija e pafund e s\u00eb V\u00ebrtet\u00ebs<br \/>\nPoeti \u00ebsht\u00eb poet, jo orator apo predikues, jo filozof, as historian, as m\u00ebsues, as tribun apo demagog, as shtetar apo oborrtar\u2026<br \/>\nPoezia konsiston n\u00eb vizionin e nj\u00eb ve\u00e7antie t\u00eb pav\u00ebn\u00eb re, jasht\u00eb dhe nrenda nesh.<\/p>\n<p>Ky det \u00ebsht\u00eb plot me z\u00ebra dhe ky qiell plot me imazhe.<br \/>\nA do t\u00eb jet\u00eb e mundur q\u00eb ta njoh\u00ebsh dhe ta p\u00ebrshkruash mendjen e Dantes? Ai eklipsohet n\u00eb thell\u00ebsin\u00eb e mendimit t\u00eb vet : me d\u00ebshir\u00eb e eklipsuar.<br \/>\nVeprat e tij m\u00eb t\u00eb r\u00ebnd\u00ebsishme jan\u00eb :<br \/>\nP\u00ebrmbledhja me vargje Myricae, 1891<br \/>\nAntologjia Lyra, 1895<br \/>\nShkrimi Djalthi, 1897<br \/>\nPoezit\u00eb K\u00ebng\u00ebt e Kastelvekios, 1903<br \/>\nPoemat e para, 1904<br \/>\nOde dhe himne, 1906<br \/>\nPoema t\u00eb reja, 1909<br \/>\nPoema italiane, 1911<br \/>\nPoemat e Rilindjes, 1913<\/p>\n<p>P\u00ebrgatiti <strong>Arjan Th. Kall\u00e7o<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>100 vjet m\u00eb par\u00eb vdiste poeti Italian dhe nj\u00eb prej figurave m\u00eb emblematike t\u00eb Let\u00ebrsi\u00eb italiane t\u00eb fundit t\u00eb viteve \u2018800, Xhovani Paskoli. Ai lindi n\u00eb vitin 1855 n\u00eb Romanja nga nj\u00eb familje n\u00eb gjendje t\u00eb mir\u00eb dhe me shum\u00eb f\u00ebmij\u00eb. Kur ishte vet\u00ebm 10 vje\u00e7, p\u00ebsoi traum\u00ebn e par\u00eb t\u00eb jet\u00ebs, humbi t\u00eb atin [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2,7,9],"tags":[],"class_list":{"0":"post-4348","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-artikuj","7":"category-letersi","8":"category-poezi"},"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.4 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"sq_AL\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"100 vjet m\u00eb par\u00eb vdiste poeti Italian dhe nj\u00eb prej figurave m\u00eb emblematike t\u00eb Let\u00ebrsi\u00eb italiane t\u00eb fundit t\u00eb viteve \u2018800, Xhovani Paskoli. Ai lindi n\u00eb vitin 1855 n\u00eb Romanja nga nj\u00eb familje n\u00eb gjendje t\u00eb mir\u00eb dhe me shum\u00eb f\u00ebmij\u00eb. Kur ishte vet\u00ebm 10 vje\u00e7, p\u00ebsoi traum\u00ebn e par\u00eb t\u00eb jet\u00ebs, humbi t\u00eb atin [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2012-08-11T13:01:03+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"http:\/\/www.fjala.info\/2012\/arjan_kallco.jpg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"admin\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"admin\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutes\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/\"},\"author\":{\"name\":\"admin\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2\"},\"headline\":\"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes\",\"datePublished\":\"2012-08-11T13:01:03+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/\"},\"wordCount\":1936,\"commentCount\":0,\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#organization\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"http:\\\/\\\/www.fjala.info\\\/2012\\\/arjan_kallco.jpg\",\"articleSection\":[\"Artikuj\",\"Let\u00ebrsi\",\"Poezi\"],\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/\",\"name\":\"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"http:\\\/\\\/www.fjala.info\\\/2012\\\/arjan_kallco.jpg\",\"datePublished\":\"2012-08-11T13:01:03+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#primaryimage\",\"url\":\"http:\\\/\\\/www.fjala.info\\\/2012\\\/arjan_kallco.jpg\",\"contentUrl\":\"http:\\\/\\\/www.fjala.info\\\/2012\\\/arjan_kallco.jpg\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/\",\"name\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"description\":\"Arkivi 2009-2015\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"sq-AL\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#organization\",\"name\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"\",\"contentUrl\":\"\",\"caption\":\"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"}},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2\",\"name\":\"admin\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"sq-AL\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/02\\\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/02\\\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2012\\\/02\\\/arben_cokaj-120x150.jpg\",\"caption\":\"admin\"},\"description\":\"Admin, Fjala e Lir\u00eb\",\"sameAs\":[\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/fjala.info\\\/2009-2015\\\/author\\\/admin\\\/\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/","og_locale":"sq_AL","og_type":"article","og_title":"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","og_description":"100 vjet m\u00eb par\u00eb vdiste poeti Italian dhe nj\u00eb prej figurave m\u00eb emblematike t\u00eb Let\u00ebrsi\u00eb italiane t\u00eb fundit t\u00eb viteve \u2018800, Xhovani Paskoli. Ai lindi n\u00eb vitin 1855 n\u00eb Romanja nga nj\u00eb familje n\u00eb gjendje t\u00eb mir\u00eb dhe me shum\u00eb f\u00ebmij\u00eb. Kur ishte vet\u00ebm 10 vje\u00e7, p\u00ebsoi traum\u00ebn e par\u00eb t\u00eb jet\u00ebs, humbi t\u00eb atin [&hellip;]","og_url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/","og_site_name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","article_published_time":"2012-08-11T13:01:03+00:00","og_image":[{"url":"http:\/\/www.fjala.info\/2012\/arjan_kallco.jpg","type":"","width":"","height":""}],"author":"admin","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"admin","Est. reading time":"10 minutes"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/"},"author":{"name":"admin","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2"},"headline":"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes","datePublished":"2012-08-11T13:01:03+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/"},"wordCount":1936,"commentCount":0,"publisher":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"http:\/\/www.fjala.info\/2012\/arjan_kallco.jpg","articleSection":["Artikuj","Let\u00ebrsi","Poezi"],"inLanguage":"sq-AL","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/","name":"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes - FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","isPartOf":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"http:\/\/www.fjala.info\/2012\/arjan_kallco.jpg","datePublished":"2012-08-11T13:01:03+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#breadcrumb"},"inLanguage":"sq-AL","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#primaryimage","url":"http:\/\/www.fjala.info\/2012\/arjan_kallco.jpg","contentUrl":"http:\/\/www.fjala.info\/2012\/arjan_kallco.jpg"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/poeti-i-zerave-te-natyres-ne-100-vjetorine-vdekjes\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Poeti i z\u00ebrave t\u00eb natyr\u00ebs n\u00eb 100 vjetorine vdekjes"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#website","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/","name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","description":"Arkivi 2009-2015","publisher":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"sq-AL"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#organization","name":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"","contentUrl":"","caption":"FjALA e LIR\u00cb - Arkivi"},"image":{"@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/logo\/image\/"}},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/#\/schema\/person\/3aa1163ef05469c496fc94e77611ada2","name":"admin","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"sq-AL","@id":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","contentUrl":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-content\/uploads\/2012\/02\/arben_cokaj-120x150.jpg","caption":"admin"},"description":"Admin, Fjala e Lir\u00eb","sameAs":["https:\/\/fjala.info\/"],"url":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/author\/admin\/"}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4348"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4348\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fjala.info\/2009-2015\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}